Jackson Pollock

Jackson Pollock
Sünniaeg	28. jaanuar 1912
Surmaaeg	11. august 1956 (44-aastaselt)
Amet	maalikunstnik, joonistaja, graafik
Stiil	abstraktsionism
Abikaasa(d)	Lee Krasner
Autogramm

Paul Jackson Pollock (28. jaanuar 1912 Cody, Wyoming – 11. august 1956 East Hampton, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.

Elukäik

Pere viiest pojast noorimana sündis Pollock Codys Wyomingi osariigis ning jõudis noorpõlves elada veel Arizona ja California osariigis. Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki, kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure.

Pollocki varasemad teosed olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niivõrd loomingu kui Bentoni loomuse mõjus. Suurt mõju avaldasid ka Mehhiko muralistid, eriti kohtumine David Alfaro Siqueirosega. Hiljem ka Picasso ja sürrealism (eriti Joan Miró).

1938. aastal asus Pollock tööle föderaalses kunstiprojektis ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. 1943 toimus New Yorgis ka Pollocki esimene isikunäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.

Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki teosed ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollock hilisema kuulsuse eest suuresti tänu võlgneb.

Pollocki stuudio

Mitme aasta jooksul raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.

1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio.

Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilgutamine'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper" (nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta numbris). Tema tilgutamistehnika mõjutajaks peetakse Ukraina päritolu Janet Sobelit.

Pollocki loodud tehnika oli ka üks action painting'u ('tegevusmaal') mõistele alusepanijaid.

Pollock hukkus 11. augustil 1956 liiklusõnnetuses. Temaga ühes autos viibisid Edith Metzger ja Ruth Kligman, kellest esimene samuti hukkus.

Tsitaate Pollocki kohta

„

Enamasti oli ta vaikne, endassesulgunud poiss ja isegi lõbusas seltskonnas oli tema ümber mingi kurbuse aura.

“

Thomas Hart Benton, kommenteerimas Pollockit ajal, mil ta tema juures õppis.

„

See oli tõeline draama. Lõuendit tabava värvi plahvatus; tantsuline liikumine; piinatud silmad otsimas, kuhu värv järgmisena paisata... minu käed värisesid.

“

Hans Namuth, fotograaf, kes tegi hulgaliselt pilte töötavast Pollockist ja kaks filmi maalide valmimisest.

Olulisi teoseid

• 1942 "Male and Female" Philadelphia kunstimuuseum [1]
• 1942 "Stenographic Figure" New Yorgi moodsa kunsti muuseum (Museum of Modern Art, edaspidi MoMA) [2]
• 1943 "Mural" Iowa ülikooli kunstimuuseum [3]
• 1943 "Moon-Woman Cuts the Circle" [4]
• 1943 "The She-Wolf" MoMA [5]
• 1943 "Blue (Moby Dick)" Ohara kunstimuuseum [6]
• 1945 "Troubled Queen" Bostoni kaunide kunstide muuseum [7]
• 1946 "Eyes in the Heat" Peggy Guggenheimi kollektsioon, Veneetsia [8]
• 1946 "The Key" Chicago kunstiinstituut [9]
• 1946 "The Tea Cup" Frieder Burda kollektsioon [10]
• 1946 "Shimmering Substance", MoMA [11]
• 1947 "Full Fathom Five" MoMA [12]
• 1947 "Cathedral" [13]
• 1947 "Enchanted Forest" Peggy Guggenheimi kollektsioon [14]
• 1948 "Painting" [15]
• 1948 "No. 5, 1948" David Martineze kollektsioon [16]
• 1948 "Number 8"
• 1948 "Summertime: Number 9A" Tate
• 1949 "Number 3"
• 1949 "Number 10" Bostoni kaunite kunstide muuseum
• 1950 "Number 1, 1950" (Lavender Mist) Rahvusgalerii Washingtonis [17]
• 1950 "Autumn Rhythm" (No.30, 1950) Metropolitani kunstimuuseum [18]
• 1950 "Number 29, 1950" Kanada Rahvusgalerii [19]
• 1950 "One: No. 31, 1950" MoMA [20]
• 1950 "No. 32" [21]
• 1951 "Number 7" Rahvusgalerii Washingtonis [22]
• 1952 "Convergence" Albright-Knox kunstigalerii [23]
• 1952 "Blue Poles" (No. 11, 1952) Austraalia Rahvusgalerii [24]
• 1953 "Portrait and a Dream" [25]
• 1953 "Easter and the Totem" MoMA [26]
• 1953 "Ocean Greyness" [27]
• 1953 "The Deep"

Trivia

2006. aasta novembris müüs David Geffen Pollocki teose "No. 5, 1948" 140 miljoni USA dollari eest ja tol ajal oli tegemist suurima summaga, mis on ühe kunstiteose eest makstud. Ostja oli arvatavasti David Martinez.

Vaata ka

• Action painting
• Dripping

Välislingid

• Pollocki teosed moodsa kunsti muuseumis (MoMA-s), New Yorgis
• Test: kas sa suudad vahet teha Pollocki kunstil ja linnusital?